Eesti kirjakeele sõnavara sektor (LKS) 2004

Juhataja: mag Margit Langemets, tel 644 26 69, Margit.Langemets@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema "Eesti kirjakeele sõnavara päritolu ja struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, tel 641 14 43, Urmas.Sutrop@eki.ee

Riiklik sihtprogramm “Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)”:

1) Tänapäeva eesti keele baassõnastikud:  EESTI-VENE SÕNARAAMAT, projekti juht mag Margit Langemets

2) Tänapäeva eesti keele baassõnastikud:  EESTI–X-KEELE SÕNASTIK, projekti juht dr Urmas Sutrop

3) Tänapäeva eesti keele baassõnastikud: EESTI KIRJAKEELE SELETUSSÕNARAAMAT, projekti juht mag Margit Langemets

Aasta olulisemad tulemused

1. Kaitstud teaduskraadid:

Ene Vainik, doktoriväitekiri Tartu Ülikoolis 31.08.2004, “Lexical Knowledge of Emotions: The Structure, Variability and Semantics of the Estonian Emotion Vocabulary”. Juhendaja dr Urmas Sutrop (EKI).

Külli Kuusk, magistritöö Tartu Ülikoolis 08.12.2004, „Eesti Piibli õnnis-tuletiste suhe lähteterminitega (barak, eulogeia)“. Juhendajad dr Kristiina Ross (EKI), dr Siret Rutiku (TÜ).

2. Ilmunud teadustööd:

1 monograafia (Ene Vainiku doktoritöö),

7 teadusartiklit indekseeritavates väljaannetes, sh 1 e-publikatsioon (Ene Vainik, Margit Langemets, Urmas Sutrop),

7 muud teadusartiklit, sh 1 e-publikatsioon (Ene Vainik, Margit Langemets, Urmas Sutrop, Jelena Kallas),

1 käsikirjaline uurimus (Külli Kuusk, magistritöö).

3. Ilmunud akadeemilised sõnaraamatud:

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. VI köide, 4. vihik (unemaa–varjutaluv). Toim Rudolf Karelson, Tiia Valdre ja Leidi Veskis. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 200 lk.

4. Tegemisel on 2 doktoritööd ja 1 magistritöö:

Margit Langemets, TPÜ doktorant (2001–). Doktoritöö teema “Nimisõnade regulaarne polüseemia eesti keeles". Juhendaja dr Helle Metslang (TPÜ).

Jelena Kallas, TPÜ doktorant (2003–, lapsepuhkusel alates 2003). Doktoritöö teema „Lokatiivsuse semantiline kategooria eesti ja vene keele liikumisverbide näitel“. Juhendaja dr Asta Õim.

Jane Lepasaar, TPÜ magistrant (2002–). Magistritöö teema „Eesti keele homonüümid“. Juhendaja dr Silvi Vare (EKI).

4. Korraldati III rakenduslingvistika konverents (koos Tallinna Pedagoogikaülikooliga), moodustati Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ), algatati ERÜ aastaraamat (eelretsenseeritav).

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Eelnimetatud tulemused kuuluvad ühe osana sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti kirjakeele sõnavara päritolu ja struktuur" alla.

1) Ilmunud teadustöödes käsitleti eesti keele emotsiooniteadmiste struktuuri, varieeruvust ja semantikat (E. Vainik), nimisõnade semantikat (M. Langemets), polüseemia ja leksikograafia vahekorda (M. Langemets), sõnavara ajalugu (U. Sutrop), vene õppekeelega põhikooli vanema astme õpilaste tekstivajadusi ja -ootusi eesti keele õpiku tekstide osas (J. Kallas), heebrea ja kreeka terminite tõlkimist eestikeelses Piiblis (K. Kuusk), laiemalt tutvustati uudseid meetodeid keelematerjali kogumisel ja analüüsimisel (E. Vainik).

2) Koostati ja toimetati järgmisi akadeemilisi alussõnaraamatuid (osaliselt rahastas neid töid riiklik sihtprogramm "Eesti keel ja rahvuskultuur"):

• "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat": ilmus 24. vihik (unemaa – varjutaluv), toimetati 25. vihikut (umbes pool mahust) (R. Karelson, L. Veskis, T. Valdre, M. Tiits);
• "Eesti-vene sõnaraamat": koostati IV köidet (valminud on umbes 9/10 mahust) (T. Lagle, M. Liiv, N. Melts); sõnastiku ilmunud köidete andmed viidi üle XML- andmebaasi kujule, töö käigus parandati andmeid algsetes tekstifailides (A. Loopmann koostöös Ülle Viksiga), loodi EVS-i koostamise ja toimetamise veebiversioon (A. Loopmann);
• Eesti–X-keele sõnastik: töötati välja süntaktilise info esitamiskuju (M. Koppel (end Mägedi), Ü. Viks, M. Langemets), tehti ettevalmistusi XML-põhise veebiversiooni loomiseks (A. Loopmann). Uute sõnade andmebaasi praegu ei täiendata, sest mitu töötajat on lapsepuhkusel. Töid jätkatakse esimesel võimalusel.